... või kas ikka? Ühest küljest tunnen, et lähenen jah asjadele emotsioonitult. Teisest küljest aga tunnen, et mingid teemad ikka kaevavad mulle sügavalt sisse. Ja kuidagi ei taha leppida või ei leia enda seest seda tunnet üles, et mingid asjad mulle korda ei läheks. Ikka ja jälle ühed ja samad asjad on need, mis emotsioonid üles võtavad.
Miks lasen ennast niimoodi puudutada? Miks need asjad mulle sellist mõju avaldavad? Eks tean ju väga hästi, mida tegelikult tegema peaksin. Ikka seesama tõde ja teadmine - millal ma selle ükskord omaks võtan?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar