Tegelikult on see ime. Üks üsna suur ime. See, et siis, kui oled loobunud ja leppinud sellega, et nüüd ongi kõik läbi ja edasi ei tule midagi, selgub ootamatult, et tegelikult on lõpp olnud hoopis ühe teise tee alguseks.
Niimoodi, läbi sellise lõpetatuse prisma vaadates, muutub see, mis muidu oleks iseenesestmõistetav ja mille väärtust hindama ei ulatuks, täiesti hindamatuks, imelisuseks.
Läbi selle olen veelkord saanud kinnitust selle kohta, et isegi siis, kui kõik on läbi, on olemas veel võimalus. Mõnikord saab võimalusest reaalsus.
Osata hinnata seda, mis olemas on. Isegi siis, kui usk sellesse, et see miski olemas on, on hakanud kaduma. Aga elu pakub ikka üllatusi ja nii võibki mõni ebakindel asi saada läbi lõpetatuse sootuks kindluse.
Ma olen ütlemata õnnelik, praegu ja siin...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar