Kui ma aastaid tagasi endale oma praeguse fotokaamera (Pentax'i) rõõmustasin, siis ei teadnud ma fototehnika detailidest suurt midagi. Juhatati mulle lihtsalt soodne pakkumine kätte ja mina siis otsustasin, et olgu siis niimoodi, pakkumine on hea, kasutan selle siis ära.
Nüüdseks on sellest juba üle kolme aasta möödas ja huvitav on see, et olulised asjad selguvad, nagu alati, hoopis hiljem. Ehk siis, juba eelmisel suvel, kui sai käidud Fääri saartel ja suhteliselt karmides ilmastikutingimustes pilte tehtud, siis olin tõeliselt rahul sellega, et ma ei pidanud muretsema selle pärast, kas sajab vihma või pritsib laine üle laevaparda, kuidagi oli sees see sisemine kindlus, et kaamera ja objektiivid peavad sellele kõigele vastu.
Rõõm oli tõdeda, et see kõik pidas paika. Et vaatamata sellele, et kasvõi sellesama merereisi käigus kustkohast pärineb eelnev ülesvõte, mil vett lendas paremale ja vasakule, sain rahulikult (kui just intensiivselt loksuva laeva pardal pilditegemist saab kuidagi rahulikuks nimetada) pilte teha ja rõõmustada ülesvõtete üle, mis tehtud said. Ainus "mure" oli objektiiviklaasi mõnikord kuivatada.
See kogemus Fääri saartelt pani mind suisa sedasi vaimustuma, et saatsin kaameratootjale tänukirja, et nad on nõnda keskkonnatingimustele vastupidava kaamera ja objektiivid teinud. Sest ma tõesti olin rahul sellega, et mu fototehnika mitte just kõige sõbralikumates tingimustes (kuigi-kuigi, mul vedas Fääri saarte külastamisel ilmaga meeletult) kenasti hakkama said.
Ja kui ma nüüd vaatan tagasi sellele ajale, mil mul see kaamera olnud on, siis tegelikult on ta koos objektiividega ikka igasuguseid tingimusi näinud ja kõigis neis kenasti hakkama saanud - siia hulka kuulub -25 pakane Lapimaal ja niiske septembrikuine virmaliste pildistamine ja miks ka mitte vihmas ja udus toimetamine, mõned kukkumised on kaamera ja mõned objektiividki üle elanud. Kõigil neil puhkudel on need edasi toiminud suurepäraselt!
Muidugi pole ma nii ekstreemseks läinud, nagu mulle üks noormees ükskord mu kaamerat nähes rääkis - et tema olevat selle ära uputanud (st vee all sellega pilte teinud) ja ka pärast seda olevat kaamera kenasti edasi töötanud.
Ja kuidagi tekkis mul nüüd mõte, et ehk võiks endale uue fotokaamera rõõmustada. Ning otse loomulikult, kuna praeguse kaamera juurde on kogunenud päris korralik objektiivide kogum, siis loomulikult vaatasin Pentax'i poole.
Lugesin siis arvutustusi ja kommentaare ja tegelikult leidsin endale sobiva variandi ka. Aga siis sattusin ühest foorumist lugema pikemat arutelu sellel teemal, et kaamera, mis mulle silma jäi, ei kõlba mitte kuhugi. Ja lehekülgede viisi oli siis poolt ja vastu argumente. Ja antud kaamera üheks suureks miinuseks peeti tema ilmastiku- ja põrutuskindlust - et võiks ikka teha midagi kergemat ja odavamat.
Kui ma muidu ei pea ennast pilditegemise (või fototehnika) teemal mingiks eksperdiks, siis see oli küll see koht, kus mina tundsin, et oleksin tahtnud Pentax'i ühe olulise omaduse kaitseks välja astuda. Eks jah, inimeste vajadused on erinevad ja lugedes ka teiste kommentaare, sain aru, et minusuguseid on veel - kelle jaoks ongi oluline, et kaamera oleks võimeline ka ekstreemsetes tingimustes hakkama saama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar