Lugesin neid ridu, mis Sa olid kirja pannud, ja mõtlesin, et kui otsid lähedust või tagasiteed, siis sellised read pole kindlasti need, mida üles tähendada. Kui on olnud palju ebaloomulikku, kui on palju allasurutut, siis tuleb ju leida tee loomuliku juurde. Aga ma ei saa sinna midagi parata, kui see lähenemisviis, mida Sina kasutad, on minu jaoks ebaloomulik.
Tegelikult oleks võinud selle ülestähenduse teema olla sootuks teine. Iga kord, kui mul tuleb tegeleda mõne uue inimesega, siis on kõige esimene asi, mida ma ta käest küsin, see, et kuidas ta tahab, et teda kutsutaks, kuidas tema nime hääldada tuleb. Eks enamasti pole sellega probleemi, saan küsimatagi hakkama, aga kuna vanemad on olnud väga leidlikud oma lastele nimede panemisega, siis tuleb aeg-ajalt ikka ette olukordi, kus mul tuleb selliseid küsimusi küsida. Ma küsin neid enne, kui ma üldse kellegi poole pöördun, enne, kui ma midagi valesti ütlen. Ja kui isegi need nö teada-tuntud nimed on leidnud mingi teistsuguse rõhuasetuse, siis võtan selle inimese jaoks õige variandi teadmiseks ja kasutusse.
Nüüd siin aga seisab minu enda nimi ja kuigi selle kasutaja on mind elu aeg teistmoodi kutsunud ja ma oma lähemas ringkonnas just selle nimega harjunud olen, siis näen selles nime "õiges" vormis kasutamises hoopis distantsi hoidmist. Muidugi, ükskord seletati mulle, mis on see uskumus selle õige vormi kasutamise taga. Aga see ei muuda mitte kuidagi seda, kuidas ma loen seda oma nime kirjapilti, mõtlen, kes on see kirjutaja, ja tunnen, et see, mida saavutada soovitakse, jääb saavutamata. Asi pole selles, et ma poleks avatud südamega sellele asjale otsa vaadanud, asi on minu jaoks selles, et selline kirjaviis selles kontekstis on minu jaoks lihtsalt ebaloomulik.
Eks mul on muidugi lugu ka selles, et ma olen vägagi teadlik formaalsest ja mitteformaalsest suhtlusest ja ka sellest, mida ühel või teisel puhul kasutatakse. Ja see, minu nime täielik vorm, on siiski minu jaoks võõristav. Võib-olla on lugu ka selles, et formaalsus on minu jaoks üldse üks suured teema (olles sellega väga lähedalt kokku puutunud ja näinud, missuguseid asju võib formaalsuse fasaad enda taga peita), ma pigem püüaks ilma selleta hakkama saada, tahan ikka, et oleks mõnus ja õdus ja soe ja hubane...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar