Talvemuinasjutt

Kui ma poleks oma kojutulekuga nii hilja peale jäänud, siis ma polekski näinud seda talvemuinasjuttu, mida loodusel pakkuda on. Seisatasin keset kojutuleku teekonda, et lasta ennast ilust lummata. Seisatasin ja vaatasin. Autoroolis olleski kippus vaade ikka teeserva, kus loodus oma täies ilus hiilgas, mis siis, et ilmastikuolud olid täpselt sellised, et tee jälgimine oleks pidanud prioriteet olemas. Kodumaja ukse ees võtsin hetke, et lummatult seista ja vaadata ja kuulata. Ja mulle tuli meelde see esimese suure lume tunne, see, kui maa on valgeks saanud ja lumi kõiki helisid pehmemaks muudab, kui on saabunud rahu ja vaikus. Ka talv võib olla väga imeline - just sellistel hetkedel, just sellise iluga, nagu täna õhtul näha võis. Seda isegi siis, kui kevadeootus juba ammu hinges on.