pühapäev, 7. veebruar 2016

Laagritule paistel

Kitarr ja muusika, mehed, kes mõistavad pilli mängida, ja seltskond, kes mõistab laulda. Ja kõik siis lõbusasti ja mõnusasti oma toimetamistest rõõmu tundmas. Minagi, üle tüki aja, täiest südamest ja heal meelel naermas - huvitav oli ennast kõrvalt jälgida, mõista, et sedalaadi naermist polegi ammu ette tulnud. Kui poleks tegemist olnud vaid tunnijagu kestnud bussisõiduga, oleksin võinud silme ette manada mõne matka lõkkeõhtu laagritule paistel - just täpselt selline emotsioon, just täpselt selline tunne, just sedalaadi mälestused mälusopist esile kerkimas. Hea on, et elu mõnikord vimkasid viskab ja et ma seekord otsustasin olla täiesti laisk.

Kommentaare ei ole: