Täna oli tõesti erakordne päev. Ei juhtu just sageli olema selliseid päevi, kus on mitu asja, mida esimest korda elus teed. Lisaks luule tõlkimisele kuulus minu tänasesse päeva ka esmakordne trummide mängimine ja minu mäletamist mööda ka minu esimene teadlik pilliõppimistund üldse. Ja kokkuvõtvalt võiks öelda: piitsa, piitsa ja veelkord piitsa! Ehk just seesuguse õppetunni sain ma sellest kogemusest, mille üks mu armas inimene mulle sünnipäevaks kinkis.
Ja trummar võiks minust saada küll, aga selline taustatrummar, ise ma vist ei suudaks/jaksaks/oskaks seda kõike vedada, aga ansamblis mängida võib-olla küll. Kogemus iseenesest oli aga väga väärt, nüüd võib juhtuda, et üks trummar, keda tean, peab oma trummidega vähe tähelepanelikum olema, sest mina võin talle märkamatult vallutada koha tema trummide taga.
Let the beat rule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar