See mõte käis mu peast läbi juba paar päeva tagasi. Kuidas saavad inimesed endale lubada seda luksust, et nad ei kasuta neile antud võimalusi ära? Pole siis imestada, et mina, kes ma ikka ja jälle mingitele asjadele ei ütlen, lõpuks ikkagi tegelen nende asjadega, mille jaoks kellelgi teisel soovi-aega-tahtmist pole. Kuigi, olles juba eitava vastuse andnud, olen ju ikka olnud veendunud, et need asjad lähevad minust mööda.
Aga eks minul on teiste inimeste kasutamata võimaluste tõttu jälle suuremad võimalused, mulle avanevad uued uksed. Ja tõesti, see, millest olen ammu juba aru saanud, et parimaks reklaamiks on hästi tehtud töö, toimib suurepäraselt. Midagi enamat polegi vaja, sellest juba ainuüksi piisab. Seetõttu tullakse ikka ja jälle tagasi, isegi siis, kui oled vahepeal keeldunud pakutavatest võimalustest.
Ja ikka ja aina jõuavad minuni need asjad, mille puhul on antud lubadusi, mida pole peetud, on tehtud asju üle jala ja lohakalt, tähtaegadest kinni pidamata. Need on need kasutamata võimalused, mida mul siis on võimalik kasutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar