"Sa oled jälle uue auto ostnud!" kõlas lause minu suunas, hääles etteheide...
Ah või sedasi siis... Mina pole uut autot ostnud ja eelminegi autoost oli tingitud sellest, et senine auto läks mahakandmisele, ja ühtegi oma autot pole ma siiani uue vastu välja vahetanud seetõttu, et mul oleks tulnud tuju uut osta, ikka on selle tinginud praktiline vajadus, sest vana auto on ära väsinud või on ta rohkem remondis olnud, kui sõitnud. Täpselt selline seis on minul olnud minu autodega...
Mu elu kõige esimene auto, eksootiline OltCit otse Rumeeniast, läks mahakandmisele, sest ma ei jaksanud temaga enam remondis käia. Siis tuli Nissan Almera, 11 aastat sõitsin ma temaga, kuniks ta kere läbi roostetas. Nüüd siis vahepealne Toyota Avensis, mis oli Nissanist vaid poole aasta jagu uuem, läks siis mahakandmisele, sest avariijärgne taastamine oleks maksnud enam kui "uue" ostmine. Ja praegune auto, mis mul on, on Nissanist veel poole aasta jagu vanem, ehk siis suisa 16 aastat vana.
Aga eks ma tean väga hästi, miks selline etteheide minu suunas lendas, see oli ettevalmistus selleks, mis tulema hakkab. Ma juba tean seda kõike, sest ma ju näen ja mõistan inimesi. Eks siis vaatame, kas "uus" auto või sootuks ehk siiski mõneks ajaks toit laual ja katus peakohal, kuigi mind arvatakse millegipärast õhust ja armastusest elavat. Me elame erinevates elukategooriates ja see, et Sa minust midagi ei tea, ei anna Sulle mingit õigust välja tulla seesuguste avaldustega. Ja pealegi on Sul olnud võimalus süveneda ja uurida ja püüda mõista, aga seda võimalust Sa kasutanud pole. Aga, las ta jääb, ma olen oma 16-aastase autoga väga rahul ega vaja uut, ja peaasi, et ma seda ise tean. Torked sellel teemal aga panevad lihtsalt hämmelduma!
PS Ja päris uut autot pole mul kunagi olnud, kõik ikka minu jaoks uued, kellegi teise vanad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar