Ma tõesti ei taha sellest kõigest rääkida, ei pikemalt, ei lühemalt. Üldsegi mitte ei taha ma sellest rääkida. Ja palun, säästke mind, ärge küsige. Küll tuleb aeg, mil ma sellest kõigest räägin, siis, kui ma olen valmis. Praegu aga vajan ma aega ja vaikust ja eraldatust. Võib-olla ma siiski saan olla, nii, nagu ma tahan. Lootust ju on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar