... uudiste lugemise ära lõpetama. Pealkirjad, mida tänane ajakirjandus pakub on ikka nii humoori valdkonda kuuluvad, et kohe kuidagi ei tahaks uskuda, et asjalood tõesti nõnda võivad olla.
Näiteks esimene teema: president nõuab, et erakonnad esitaksid oma seisukohad Vao tulekahju teemal. Milleks see veel vajalik on? Ja miks peaks president seesuguse nõudmisega välja tulema? Kas sellistes asjades arvamuse avaldamine ei ole poliitilisel maastikul normaalne tegevus? Ja ajakirjanikud ju ikka käivad ühe poliitiku juurest teise juurde, et saada nende seisukohti-arvamusi teada, ega see tänase teemagi puhul teistmoodi ole.
Teine teema, mis mind lausa valjul häälel naerma pani, oli see, et Swedbank annab riigile soovitusi, et riik peaks rohkem ehitama. Mis mõttes üks pank ütleb riigile, et me siin vaatasime, et liiga vähe toimetad selles valdkonnas ja nõnda me siis otsustasime, et anname suunavaid vihjeid, tuletame meelde, et võiksid ikka rohkem panustada.
Kolmas tore teema, mis oluliselt muigama pani oli teema, kus pank avaldas populaarseimad PIN-koodid. Mis mõttes pank teab kasutajate PIN-koode? Need peaks ju olema ainult kasutaja ise, kasutajale on ju suisa pandud kohustus neid salajas hoida, aga miks ja kuidas teab neid pank, see jääb segaseks.
See on vaid väike valitud päevakildudest, aga selle huumori kõrval on muidugi ka teemasid, mis ajavad kurjaks ja teevad kurvaks.
Ja nõnda tekib mul taaskord see tahtmine, et tuleb teha paus, uudised oma elust välja lülitada, olen seesugust elu juba praktiseerinud, miskid ajad tagasi ja tõesti oli hea ja rahulik olla, olulisem info tuli ikka läbi, inimesed ikka rääkisid päevakajalistest teemadest.
Aga, põhjus, miks see kõik üldse teemaks tuli, oli sootuks teisest ooperist - ühte uudist lugedes hakkas peas kõlama:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar