Kui ma nüüd täna taaskord teatripileteid rõõmustasin, siis tabasin korraga ära selle mustri, mis nende asjadega on. Esietendused lähevad kõik kuidagi omasoodu ja minust kõrvale, aga nüüd viimati ostetud piletid ja uute teatritükkide külastused on mul sattunud küll olema teised etendused.
Seda ma tean küll, et olen mõnel puhul teadlikult vältinud esietendust, peamiselt arvatava suure tungi pärast. Seda aga, et mu enda valikud kuupäevade järgi satuvad olema teised etendused, avastasin praegu täiesti kogemata.
Võib-olla peabki see nii olema? Et teine etendus, ei enam mingit glamuuri ja sära, ei melu ja liigset rambivalgust, ehk ka mitte esietendusega seotud ärevust ja kartlikkust. Võib-olla on just teine etendus see õige hetk, kui pole veel jõudnud tekkida rutiini, kui on juba esimene kogemus möödas ja teine, uus ja värske võimalus lavale astuda, terendamas.
Mina küll teretan heal meelel neid teisi etendusi, neid, mis on juba olnud, kui ka neid, mis veel ees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar