Eile, kui otsisin võimalusi ühe uue harrastuse õppimiseks (mitte et mul siin ühe õppimine parajasti pooleli ei oleks, aga uus mõte-tunne oli kerge tulema), jõudsin välja karjääritestideni. Ja huvi pärast siis tegin ühe seesuguse läbi. Tulemus, võiks öelda, ikkagi hämmastas mind. Tuli välja, et minu isikuomadused näitavad, et ma peaksin endale valima artistliku karjääri, midagi siis kaunite eseneväljendamise kunstide seast. Teisel kohal oli intellektuaalne suund ja kolmandal sotsiaalne. Ehk siis, ikka ja aina ise, esinemas, ilma sisulisema mõtlemiseta, kui aega üle jääb, siis vahel mõtisklen ka, ja kui sellest ka veel aega üle jääb, siis võin suhelda ka. Jah, ega tegelikult selles midagi üllatavat muidugi ei ole, kuigi mulle ikka aeg-ajalt tundub, et olen üks väga ratsionaalne ja praktiline inimene, kes tunnetel ja emotsioonidel ennast kuidagi juhtida ei lase. Aga eks on aeg ja koht, kus see põhiolemus ennast täielikult väljendada saab ja siis on tõesti hea. Viga selle asjaga on aga see, et kui teeksin sellest oma karjääri, ehk tekiks olukord, kus ma peaksin seda tegema, siis võiks see tuluke kiiresti kustuda. Ma tahan, et ma võin ja saan ja tahan, ma ei taha, et ma pean.
Tegin ühe teise testi ka, mis näitas, et peaksin tegelema tippjuhtimisega. Niiet, panen need kaks asja kokku ja saangi sellise loo:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar