Eks ma tean seda ammu, et ma olen üks printsess herneteral. Ei-ei, ärge saage minust valesti aru - ma tõesti ei pea ennast printsessiks, kaugel sellest, isegi daamiks ei pea ma ennast. Aga selle järgi, kuidas mind häirivad kõige väiksemad asjad - kas liiv kinga sees või liigselt vali ja häiriv heli - saan ma väga hästi aru kuivõrd on minus seda muinasjutust pärit tegelast, kuidas väga väikesed asjad võivad mind häirida, niimoodi lausa, et ei saa olla. Muidugi käib siia alla ka see, et ma ei suuda mistahes müra sees magada, mul on vaja rahu ja vaikust, siis vaid suudan unemaale minna, unemaal olla.
Ja peale pole mul selle teadmisega suurt midagi hakata, kui vaid, siis iga kord, kui esile kerkib mõni seesugune seik, jälle muiata missugune printsess herneteral on minu sees peidus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar