Kui tegelesin aktiivselt äikesepilve kulgemise jälgimisega tekkis mul iga järgmist lennukit taevalaotusel nähes tahtmine karjuda: "Tagasi, lennuk, tagasi!" Ise veel arutlesin, et ei tea, kas see on ikka nii hea mõte, et nad nõnda selle pilve alt läbi lendavad. Iseäranis värises mu süda lennuki pärast, mis õhku tõusis.
Teisest küljest püüdsin ennast rahustada selle teadmisega, et väidetavalt on kaasaegsed lennukid sedasi ehitatud, et nad peaksid ka äikesepilve sees hakkama saama. Aga ega keegi siis sinna sisse ronima ei hakka - see rohkem sellepärast, et kui peaks juhtuma. Kuid kõigele sellele vaatamata oli päris hirmutav selle suure loodusjõu möllamise keskel imetillukestena paistvaid lennukeid laotusel liikumas näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar