Aastaid olen ma enda sees neid mõtteid kandnud ja nüüd on nad siis välja öeldud. Ja kuigi nad said välja öeldud endast väljamineku ääre peal ning hetkeks tekkis tunne, et kogu olukord keerab mu olemise tükiks ajaks kehvaks, selgus vaid loetud minutite jooksul, et see, mis öeldud sai, oli õige, pidi öeldud saama, see vabastas.
Lisaks tuli siia juurde veel üks asi: ma sain käest ära võtta relva, mida siiani minu vastu kasutatud oli. Selle võtsin ära hetkega, tühistades kogu oma eksistentsiküsimuse ja nüüd polegi enam mulle midagi ette heita, sest mina tean ja ka etteheitja teab, et minu poolt on see tema vastutuse küsimus, mitte minu või kellegi kolmanda oma, nagu on kogu aeg muljet jätta püütud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar