Täna oli jälle üks selline päev, mil juba enne päeva tippsündmuse juurde asumist küsisin enda käest, et milleks küll ma seda üldse teen. Jõudis siis otsustav hetk kätte ja minu mitte väga suureks üllatuseks oligi tulemus jälle selline, nagu arvati oli. Inimene, kelle lubaduste mittepidamises võin enam kui kindel olla, ei pidanud taaskord enda antud lubadust.
Ja ometi leidsin ma, pärast kolmanda osapoole sekkumist, et ma annan veel ühe võimaluse. Ise seejuures taaskord endalt küsides: milleks küll? Iseäranis imestades iseenda rumalust, kuidas ma võin ennast anda millegi sellise meelevalda, mis võib minus vaid veel suuremat vastumeelsust tekitada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar