Selline on lause "Viimse reliikvia" filmist, mida arvatavasti iga eestlane peast teab. Minu tänase päeva kohta sobib see suurepäraselt. Kui olen midagi lubanud ja kellegi jaoks oma päeva planeerinud, siis ma ka täidan oma lubadust. Kui aga teine pool otsustab ilma suurema jututa, et temal pole seda minu temale lubatud aega vaja, siis tänasel juhul rikuti minu päev sellega küll ära.
Ma oleksin saanud teha hoopis midagi muud, mul oli võimalusi ja valikuid. Aga antud lubadus pani mind keelduma ühest ja teisest võimalikust valikust. Niiet, päev rikutud, sest esialgne lubadus tühistus, samal ajal aga tühistusid ka kõik teised, sest olin neist juba keeldunud ja nii olid need võimalused läinud.
Eks taandub see kõik ikka selle peale, et igaüks elab oma mulli sees, aga miks ma peaks kellegi teisega arvestama, kui tema ilmselgelt minuga ei arvesta ja täiesti süüdimatult käitub, plõksutab aga silmi ja arvabki, et ega mul tõesti midagi muud teha pole, kui tema tujude järgi omi asju seada ja siis pettumuse osaliseks saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar