Aeg kiirelt kadunud

Kui eelmisel reedel oli suhteliselt veendunud selles, et aeg, mis mul oodata tuleb, ei taha kuidagi mööda minna ja ilmselt saab ootamine olema üks lõputu piin, siis täna õhtul, kui taipasin, et käes on juba kolmapäev ja et jäänud polegi enam teab mis palju aega, siis sain üsna rõõmsalt tõdeda, et aeg on kiirelt kadunud. Eks selle aja kiire kadumisega ole see asi, et toimetamist on nii palju ja teha nii üht kui ka teist, et lihtsalt polegi aega niisama molutada ja oodata.