See oli üks neid hetki, mis on une ja ärkveloleku piiril, aga kogu see asi oli midagi seesugust, mida ma arvasin, et minuga kunagi ei juhtu. Ja ometi, seal reaalsuse ja irreaalsuse piiril toimus see kõik.
Ma tean, kust see mõte alguse on saanud. Sellel läks palju aega, et minu omaks saada ja nüüd tõi see piiripealne olek mu silme ette kogu stseeni. Meri, mees, küsimus, jah.
Ilmselgelt olen ma arust ära, kui selliseid asju ette kujutan. Ma ei saa aga sinna midagi parata, kui minu pea on üks päris viljakas pinnas igasuguste mõtete idanemiseks. Poetatakse mõned sõnad ja mina oskan neist juba terve muusika kokku mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar