Ma ei tea, mis sellel suvel toimub. Kõik on kuidagi täiesti teistmoodi. Tegelikult pole ju erinevus teistest suvedest sugugi suur, aga tundub, et miski pole endine. Aga üks asi on kindel - see on üks segane suvi. Ja kuna suvi on segane, siis on kõik nii segane, et ma isegi ei oska välja mõelda, miks ta segane on või kuidas selles segaduses korda luua.
Ja kuigi selle senise suve märksõnaks tundub olevat ilm, ei saa mina ilma üle nuriseda - need tegemised, mis olen ette võtnud, on saanud kenasti tehtud, ilm pole segajaks tulnud, on isegi mõnel hetkel liiga palav olnud (tean-tean, nüüd te imestate, et millal ja kus), aga mäletan täpselt vähemalt kaht seesugust kultuurisündmust, mille toimumise ajal päike liiga tegi. Ja selle järgi, et nahk on maha tulnud, ei saa ma väita, et see võiks olla vaid minu enda luul. Muidugi, see ei välista sugugi seda, et mingitel hetkedel on olnud tunne, et parim riietusese võiks olla talvejope ja ega ka seda, et iga kord, kodust välja minnes, tuleb leida see õige riietusese, mida selga panna - lihtsalt, mõistmatu on see, kas valitud rõivad võimaldavad ennast hästi tunda või mitte.
Kõige suurem segadus aga valitseb minu peas, mõtetes ja tunnetes. Need on sellel suvel kuidagi eriti laiali. Ja kui mõnel hetkel tundub, et võiks leida pidepunkti ja saada ka neis selgust, siis järgmine hetk juba tühistab selle lootuse ja kõik langeb segadusse tagasi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar