Eilne päev keris mu ette taaskord olukorra, kus ma tundsin, kuidas ma ei või kannatada seda, kui ollakse saamatu. Või mis saamatu, pigem oli tegemist olukorraga, mille taga oli laiskus ja soovimatus toimetada. Ja välja paistis see kui saamatus. Ja olukord oli seotud ühe noormehega. Ja sellega kuidas siis mina selle peale reageerisin.
Ja siis tuli mulle meelde see, millega ma olen mehi ennegi ära hirmutanud, see, kui mingites olukordades hakkavad mehed justkui lolli mängima, et nad ei saa hakkama ja kuidas see on mind siis endast päris välja viinud. Lisaks ka see, kuidas mehed on lasknud mingisugused koormad enda pealt ära ja naiste kraesse.
Kohe tuli mulle silme ette aastatetagune suveõhtu ühes seltskonnas, kus mehed olid ennast juba parajateks kännuämblikeks joonud ja siis otsustasid, et oleks õige ühe mehe naine poodi uue pudeli järgi saata. Mina ei suutnud seesuguses olukorras oma mõtteid endale hoida ja põhimõtteliselt sõimasin meestel näod täis - et kui on piisavalt mehed, et juua, siis peaksid olema ka piisavalt mehed, et saada aru, et sellist asja oma naiselt paluda pole küll ühegi tõelise mehe komme, et kui on juba joogiplaan tekkinud, siis oleks võinud ju arvestada sellega, kui palju seda va alkoholi tarbida on soov. Kõige hämmastavam oli see, et see naisterahvas siis läkski mingi hetk uut pudelit tooma ja pidas seda kuidagi väga iseenesestmõistetavaks.
Teine olukord oli ühes peres, kuhu talvisel ajal külla läksin, kus naispere pole teab mis heas füüsilises vormis ja kus täies elujõus meesterahvas polnud aiavärva, mis lumerohkuse tõttu vaevu avanes, esist suutnud lumest ja jääst puhastada. Kui ma ta käest selle kohta küsisin ja vihjasin, et ta võiks midagi sellel teemal ette võtta, siis sain head ja paremat kuulda. Aga ega ma siis kade ka polnud - võtsin vajalikud vahendid ja asusin siis ise seda väravaesist puhastama. Mees või asi - hiljem muidugi selgus, et ei mingit meest, lihtsalt kuningakass, kes nõuab toitu lauale ja viriseb, kui pole piisavalt hea pala, kes aga omalt poolt majapidamisse midagi ei panusta - ei rahaliselt, ei töötegemise poole pealt.
Nende olukordade tulemuseks on olnud see, et seesugused meesterahvad mind pelgama on hakanud, aga eks ole põhjust ka, kui nii selgelt ja sirgelt sarvede vahele lajatatakse, siis ei ole kaksipidi mõistmist.
Aga, kõige selle taustal, on mul siiski heameel tõdeda, et enamus minu ümber leiduvatest meesterahvastest selliste asjadega ei tegele, ehk siis tean palju tegusaid ja toredaid ja tublisid meesolevusi. Nõnda ehk paistavadki sellised "saamatud" hästi silma ja reaktsioonid on seda vahetumad.
Ahjaa, ja tegelikult pole asi ainult meestes - samasugust saamatuse suhtes talumatu olemist olen ma kogenud ka naisterahvaste puhul. Ja ilmselt on see veel üks põhjus, miks ma mehed endast eemale peletan - ei oska mina mängida sellist lolli, kes ise hakkama ei saa, minu jaoks on pigem ikka päris suur auasi kõigi asjadega ise hakkama saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar