Midagi jäi puudu...

Kõik kulges kenasti, asjad laabusid lahedasti - "formaalsused" said jonksu aetud, sai nalja visatud, sai naerdud, sai kõike tehtud. Ja korraga avastasin, teise inimese kehakeelt tajudes, et ühe asja olin ma unustanud. Mina, kes ma ikka kallistustest väga palju pean ja just mõni aeg tagasi ise olin sellesama inimese kallistust nõutamas käinud (ja selle ka mõnusasti saanud), olin nüüd see, kes oli ära unustanud, et selle situatsiooni juurde käib ka üks kallistus. Õnneks teine inimene taipas mulle oma kehakeelega märku anda, et kallistus on see kirss, mis tordi pealt puudu on - heal meelel asusin siis kallistama...