Olen juba mitmeid päevi veeretanud üht teemat, ikka paremale ja vasakule, ikka edasi ja tagasi. Kord otsustanud, et teen asja ära, siis jälle seda, et ei, tuleb see asi jätta. Ja niimoodi juba mitu päeva ühtejärge.
Täna saatsin universumile palve, et tema minu eest otsustaks. Ja nii hämmastav kui see ka pole, läksid vaid mõned tunnid mööda ja otsus saigi tehtud. Nüüd on asi otsustatud vähemalt.
Ja eks ma tean, et seesugusest asjade käigust saan puudutatud vaid mina ise ja teistel pole sellest sooja ega külma. Aga eks see praegu väljastpoolt tehtud otsus kinnitas väga selgelt asjade liikumist sellesse suunda, kuhu ma niikuinii juba minemas olin.
Ja mõttes kaigub see südamest tulev lausumine: "Mul on aeg minna!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar