Muster on täiesti sama. Absoluutselt. Keegi ei usuks seda, ma ise kõige vähem. Täpselt samad teemad, täpselt samad suunad, täpselt samad olukorrad. Aga, veelgi ehedamalt, veelgi selgemalt, veelgi kindlamalt.
Ja nii ma mõtlengi, et kas see vahepealne oli vaid üks eluetapp, mille pidin läbi tegema, et jõuda välja sinna, kus praegu olen.
Irooniat on selles kõiges aga tohutult. Selles, millised võimalused mul on, millised uksed on elu avanud. Eks ma taban selle iroonia ikka kusagil taustal ära - kui olukordi kõrvutan. Sest kui mustrid klapivad, siis ikka tekib võrdlusmomente.
Ja on olemas automaatpiloot, mis mind justkui juhib. Ma tean, et see toimib, sest ma tunnen ennast vabalt, sest ma ei kahtle hetkekski, sest ma olen puhkusel (isegi siin on aja küsimus esile kerkinud - et ei mäleta seda, mis oli enne ja mis oli pärast ja mis järjekorras kõik toimus - ju siis on ajamõõde lihtsalt välja lülitatud olnud). Kust on tulnud see sisemine kindlus ja veendumus, et ma ei pea ennast kaitsma, ei pea võitlema oma koha eest, ei pea midagi tõestama, vaid saan lihtsalt olla? Ju siis on kõik nii loomulik ja iseenesestmõistetav, kindel ja turvaline.
Mulle see muster muidugi meeldib...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar