Lugesin ühte blogi, mida aeg-ajalt ikka jälgin. Praegu iseäranis teravalt, sest teema on oluline ja teiste teemadega seoses on see blogi üles tulnud ja jutuaineks olnud. Kirjutajaks Uku, kes praegu üksi oma jahiga eksleb maailmameredel.
Ja sellise lõigu leidsin ühest sissekandest:
Eile külastas mu jahti tolli. Kuna oleme Shengeni lepingu liikmed, siis see tore mees jäi minu ja paberitega rahule. Kuna mul oli Vanaga jutuajamine pooleli küsisin, kas temagi viskit soovib? Tema vastas ausalt, et muidu küll aga praegu töö aeg. Uuris muidugi igat tuba ja küsis sõbralikke aga uurivaid küsimusi. Üks oli, miks ma üksinda sõidan. Vastasin, et mulle meeldib j et ma olen hull. Õhtul tuli politsei ja kuna ma ei ole Inglismaalt, mis ei ole Shengenis, jäi temagi minu paberitega rahule. Kuna parasjagu nööpisin lahti õlle, küsisin, et ega ta ei sooviks? Vastus oli et soovib küll aga töö ajal ei saa. Mulle see vastus meeldis. Vaatas muidugi igasse ruumi, et emigrante ei oleks. Küsis, et miks ma üksinda sõidan? Sama vastus. Hommikul aga tuli tolli nelja liikmeline brigaad, kellest üks oli narko koer nimega Tsäm ja puistamine algas. Koer oli kõige targem. Tegi oma tiiru ja nägi, et siit uut doosi ei saa, läks välja ootama. Ametnikud jätkasid kõva tunni. Aeg ajalt esitasid küsimusi, nagu miks ma üksinda sõidan ja kas mul on tuttavaid Islandil. Lõpptulemus on muidugi, et minu jaht on täiesti narko vaba ja mina seadusekuulekas. Nad arvasid, et narkootikumid võivad olla peidetud ka väljapoole. Soovitasin kontrollida.
Juba Lible olevat öelnud, et kui Sa tõtt räägid, ei usu Sind keegi. Ja et valetamine on see asi, mis ilmas edasi aitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar