Kummaline on see tunne, mida tunned siis, kui saad aru, et ka teistel inimestel on kahtlused ja kõhklused elus. Millegipärast on kusagil sisemuses ikka see teadmine, et teised on alati kõiges kindlad ja astuvad oma eluteed kindla sammuga.
See hetk aga, kui saad aru, et ka teised kõhklevad ning vajavad julgustamist, on justkui iseendagi veenmine. Nii leiad, et teist inimest julgustades saad isegi julgust juurde, sest julgem on ju rääkida oma hirmudest, kahtlustest ja kõhklustest, kui tead, et ka teisel inimesel samalaadseid mõtteid peas ja tundeid südames on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar