Võiks ju arvata, et miski muu on kõige hullem asi, aga kui see, keda tahes-tahtmata uskuma pead, ütleb, et kõige hullem asi, mis juhtuda saab, on see, et me seisma jääme, siis tundub kõik muu olevat lubatud ja soovitav. Kummaliselt käivad need asjad - pind jalge all on ebakindel, sest ta liigub kogu aeg, igas suunas, ja ometi on olemine täiesti kindel, sest kõige hullem asi on see, kui seisma jääme...
Sedasi see õppimine käib, sest maailmapilt vajab muutmist. Kõrvalseisja jaoks on arusaamatu, kuidas võivad ebakindlad asjad anda täieliku kindluse. Jah, eks sellest olen ma juba ammu aru saanud, et mida sügavam, seda turvalisem. Jällegi üks äraspidine põhimõte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar