Lugedes üle oma mõtet kindlusest, mis ebakindlusest alguse saanud, leidsin ennast mõtlemas, et kas siis on võimalik ka inimsuhetes selline olukord, mil ebakindlus võib kindluse anda? Vahel ehk annabki - sest enese ületamiseks ja edasiminekuks on vahel vaja oma ebakindlusest üle saada ja luua kindlus. Samal ajal kipub ju elus olema vahel ka vastupidi - et kindlus sootuks ebakindlust loob. Kas see on tingitud sellest, et kui on olemas kindlus, siis oskad rohkem tahta ja oodata ja seeläbi on justkui ka risk suurem ja kaotamisvõimalus hirmutavam ning sellest kõigest tekibki ebakindlus?
Ja tuleb jälle tsiteerida "Kariibi mere piraate", sest seal on Jack Sparrow suu läbi välja öeldud järgmine mõttetera, mis mul millegipärast selle teemaga kohe haakus: "You can always trust a dishonest man to be dishonest. Honestly, it's the honest ones you have to watch out for."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar