Sellist üllatunud hüüet olen ma nüüd siis mitmel puhul kuulnud ja olen ise päris kenasti üllatunud. Aga mis siis teha, kui inimesed on mind harjunud nägema dressides ja tossudes, nii, nagu üks treener olema peab, ja nüüd korraga, veidi teistsuguses olukorras, on mul seelik, nagu mulle meeldib, seljas.
Jah, kummaline on see asi, et inimesed lähtuvad justkui mingist arusaamast teise inimese kohta ja siis, kui see kinnistunud arusaam korraga kõigutatud saab, siis on ruumi üllatusele ja imestusele.
Selle kõige valguses tundub mulle, et ma peaks ikka täna selle triki ära tegema, mis mul plaanis oli - panema tänasesse trenni seeliku selga (ei-ei, mitte spordiseelike, vaid täiesti tavalise seeliku). Aga mine tea, aega veel on ja võimalust ümber otsustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar