Kui ma neid sõnu lugesin, siis ma tõesti ei suutnud uskuda, et kõik võikski olla nii, nagu ma lugesin. Ma tean, et elukogemus oli see, mis mu lakke lennata tahtva vaimustuse maatasa tallas. Valmistasin ennast ju selleks ette, et ma ei loeks neist sõnadest välja enam, kui seal kirjas oli.
Ja nüüd on mul võimalus tõdeda, et need sõnad olid täpselt sellise sõnumiga, nagu ma sealt välja lugesin. Et sõnade taga oligi täpselt selline mõte. Lihtsalt, mõnikord on vaja reaalsust kõrvale, et aru saada, mis on ja kuidas. Sõnadest üksi ei piisa.
Aga eneseanalüüsi tulemusena saan aru, et mu usk on nõrk olnud, tõesti nõrk, eks nüüd siis on võimalus teda tugevdada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar