Ma ei ole kunagi päriselt aru saanud neist inimestest, kes ennast ise vigastavad, ise endale füüsiliselt viga teevad. Aga praegusel hetkel hakkan ma neid üha enam mõistma, saan aru, mis on selle taga, et iseendale füüsilist valu tekitada. Mõistan, et see on seotud hingevaluga, mida tahaks kuidagi välja saada hingest ja ju siis füüsilise valu kaudu on võimalik need painajad vabastada. Ilmselt on see alternatiivne väljund veelgi hullematele valikutele...
Ehk siis sellega on samamoodi, nagu kõige muugagi - ikka on asjal kaks külg ja sõltub kummalt poolt teda vaadata, millised on alternatiivid.
Ise pole ma kunagi nii kaugele läinud, küll aga olen füüsilise pingutuse läbi püüdnud enda hingevalu välja elada, see on minu jaoks olnud see kanal kuhu olen selle valu suunanud. Viimase analoogse olukorra aga suutsin muuta positiivseks, suutsin negatiivsest kogemusest keerata välja positiivse valiku oma elus. Ja seda tehes sain aru, et tegelikult ongi kõik ikka selles, kuidas ise mingi asja peale vaatad, kuidas toimuvasse suhtud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar