See teema on nüüd nii mitme kandi pealt üles tulnud, et ajendas mind kirjutama. Kui inimesed on juba pika elu ära elanud, siis paratamatult käib selle kõigega kaasas ajalugu. Ja minu viimase aja kogemused ütlevad, et inimestel on vajadus saada puhas leht, et elus edasi minna, sest kummitavad minevikuvarjud ei luba täielikult keskenduda sellele, mis ees ootab.
Ja selle puhaste lehtede vajaduse keskel vaatan iseenda elu peale ja mõtlen, et minul vist on õnne olnud, sest minu lehed on suhteliselt puhtad. Jah, on minevikuvarje küll ja veel, aga need pole nii painavad, et nad tulevikku kuidagi tühistama kipuksid. Ja kõige suurem trump on mul ikka ja alati olemas - see, et ma olen omi asju teinud südamega, otsuseid ja valikuid, ja vaid vahel harva on ette tulnud seda, et mul on tulnud seista silmitsi millegagi, mida ma teha pole tahtnud. Elu on mind ses osas ikka päris korralikult hellitanud. Ju siis see, et ma olen püüdnud hoida oma südame puhta ja puhtad ka mõtted, on mulle sellise luksuse võimaldanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar