Kui ma seda hetke ette kujutasin, siis oli kõik hoopis teistmoodi. Nüüd, kui see hetk siis möödas on, võin tõdeda, et sellist seisu poleks ma sugugi oodanud. Seda, et minus valitseb täielik rahu. Seista kindlalt iseenda eest, jättes ka teisele osapoolele võimaluse tunda ennast võrdse partnerina. Saades aru ja mõistes, mis seis on, milline on olukord. Lihtsalt, inimlikult, mõistlikult, võttes oma positsiooni sisse ja pakkudes võimalust kompromissiks, kui see, mis peaks aset leidma, kuidagi juhtuda ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar