Kui olin omapoolsed argumendid lauale pannud, sain põhimõtteliselt selle tulemuse, mida soovisin. Aga sinna lisati vastukaaluks võrdlus, mis oli täiesti kohatu. Ma tundsin, et mul pole mõtet vaidlema hakata. Masstoodang versus käsitöö. Eritellimus mitmete erilahendustega ja stamplahendused ilma igasuguse paindlikkuseta. Ja kui ma praegu mõtlen selle peale, millest jutt on, ei puudutanud suurem osa tehtud asjadest isegi seda, millega võrreldi.
Kui ma mõtlen kogu sellele kontekstile, siis ongi tegemist valikute küsimusega. Ma pakkusin võimalust ise teha ja toimetada. Seda võimalust ei kasutatud, see võimalus jäeti kõrvale, lihtsam oli minul neid asju teha lasta. Ma võiks selle juurde lisada selle mõtte, et võrreldes minu tehtud tööga kulukski teisel inimesel selle jaoks, täiesti realistlikult, neli korda rohkem aega. Ehk siis, tegemist ongi puhtalt ajalise arvestusega - kas teha midagi ise või lasta seda teha kellelgi teisel.
Ma üldse ei räägi sellest, milline oleks see tulemus olnud sellel juhul, kui neid isetehtavaid asju olekski ise tehtud. Ma ju nägin neid isetehtud asju küll ja mina ei saa sellist asja endale lubada. Lihtsalt, mind võib ka üks väike detail, mis kusagil on viltu või pole maksimaalselt tehtud, väga häirida. Sellest saan ma aru, et ma olen ikka mõnel hetkel täiuslikkuse tagaajaja, aga teha pole midagi, sest nii ma just toimetan. Ja sellel teemal on viimase aja suurimaks komplimendiks lause: "Ma usaldan sinu head maitset!"
Aga, ma võin rahul olla sellega, mis ma tegin, millise tulemuseni jõudsin. Ja endale pole mul ka mitte midagi ette heita, õppida saan ma aga kõigest toimunust küll. Lisaks muidugi hulgaliselt lisandunud oskustele. Ja kuigi see jutuks olev kohatu võrdlus võiks olla võetav suisa solvanguna, jätan ma seegi kord sellele selles valguses reageerimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar