Kentsakas on minna apteeki ja soovida süstalt osta. Avalikult seesuguseid asju riiulitele välja pandud pole. Eks vist selleks ikka, et kontrollida, kas mõtled tõesti tõsiselt oma soovi süstalt saada. Või siis seepärast, et muidu nad varastataks ära.
Igal juhul sain teenindajale esitatud küsimuse peale suhteliselt tõreda vastuse. Kui siis selgitasin, milleks mulle süstal vajalik on, muutus teenindaja veelgi agressiivsemaks. Ja üldiselt olin juba seda meelt, et see asi tuleb jätta. Aga vaatamata sellele, suutsin viimase hetkeni vastu pidada ja saime siis kuidagi ikka niimoodi, et mina sain oma soovitud süstla.
Kuid see kogemus pani mind mõtlema, kas tõesti on süstla ostmise soov midagi nii teistsugust, et see müüjas mingi teise reaktsiooni esile kutsub. Või kas ei sobinud talle, et ma ei taha meie niigi ülekoormatud meditsiinisüsteemi tülitada ja tahaks oma hädadega ise hakkama saada.
Süstla ma igal juhul sain ja teadmise, kuidas üks tavaline süstlaküsija koheldud saab. Loodetavasti oli see erand, sest apteegitöötajaks ei tohiks ju ometi olla inimene, kellel võiks mingid eelarvamused tekkida ja ta neist lähtuvalt käituma peaks asuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar