Lugesin, mis mulle kirjutati. Lugesin, ega suutnud kuidagi ära imestada. Aga, eks inimesed ongi erinevad. Igaüks vaatab, kuidas ise saab ja oskab. Aga, et piiratud ressursside olukorras käituda nii, nagu ressurssid oleksid piiramatud, selle peale hakkab ikka tulla.
Mõtlen selle peale ja vangutan pead. Energeetiliselt on asi aga õige - sest ega see ei ole kooskõlas selle kõigega, mis tegelikult olema peaks. Ehk siis, pole seal seda rõõmu ja lusti, mis olema peaks, seal on vaid mälestus raisatud ressursi(de)st.
Ja kõik see kinnitab veelgi enam minu arvamust, et ma tegin õigesti. Sest kui asjalood on sellised ja asjadesse sedasi suhtutakse, siis ongi tulemused täpselt sellised - ikka ja alati tegutseda, nagu oleks piiramatud ressursid käes, enda omasid väga varmad märkama, teiste omasid mitte hetkekski. Südamerahustuseks tegin ühe kalkulatsiooni ka ja sain ikka oluliselt suuremad numbrid, sest lihtsalt mõtlesin, et panen asjad perspektiivi ja see oli ikka päris kena avastus, et niimoodi võivad need asjalood olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar