Juba mitmeid päevi tagasi võttis mu peas kuju see küsimus: "Kuidas on kõik korraga nii keeruline, kui kõik oli ju nii lihtne?" See küsimus oli ajendatud sellest, et elus peaksid ju asjad olema lihtsalt, loomulikud. Aga kuidas siis tekib see keerukus? Ja millal see tekib? Et ühel hetkel kõik, mis oli lihtne, on korraga nii keeruline, et kuskilt otsast ei saa enam ligi ja asjad tunduvad olevat lahendamatud.
Ja ometi oleme me kõik ju oma elu mingitel hetkedel olnud vabad, muretud, lihtsad ja loomulikud. Kuhu see kõik siis kaob? Mis on see, mis meist selle välja ajab? Või ongi olemas inimesed, kes suudavad ja oskavad elus hakkama saada sellise meelsuse ja vaimse seisundiga? Sest ega see keerukus pole ju muud, kui lihtsalt vaade neile asjadele ja (elu)ülesannetele, mis on meie ees. Enamasti ikka ise mõtleme endale asjad keeruliseks. Oi, kui lihtne on teha seesuguseid järeldusi! Aga kuidas vältida neid keeruliseks mõtlemise mõtteid, kuidas mõelda teisiti? Kuidas seda lõksu vältida? Et oleks lihtne, lihtsalt, olla ja tunda, elada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar