Elu ilma telerita

Oli üks tavaline päev ja loomulikut sattus ühes poes mu juurde üks müügiesindaja, kes küsis, kas ma nende (televisioonileviga tegeleva ettevõtte) klient juba olen. Võtsin siis varnast välja oma klassikalise vastuse: "Mul ei ole televiisoritki, mis ma selle teenusega siis peale peaks hakkama?" Noormees polnud sugugi suu peale kukkunud ja pakkus, et äkki saan ma endale seesuguse vidina mõnest koduelektroonikat müüvast poest hankida, ehk on seal mõni sooduspakkumine, vaadates mu poole veidi kurblikul ilmel, justkui oleks tal minust kahju. Mina aga, olles väga rahul oma eluga ilma telerita, ütlesin talle: "Elu ilma televiisorita on oluliselt parem!" Ja eks ta nõnda on, tõesti, ma ise tunnen (saades hästi aru ka sellest, kellegi teise jaoks on jälle parem valik see, kui tal on televiisor olemas). Kui ikka on soov miskit vaadata, siis saab seda teha ka muid kanaleid pidi ja ma tõesti ei tunne ennast sugugi kehvasti, kui ma ei tea, kes ja kuidas näosaates esines või missugused olid "Laula mu laulu" saate etteasted, rääkimata arvukatest seebiooperitest, mida vaatamiseks pakutakse ja mille üle ma isegi arvestust pidada ei oska.