Kui ma kuulasin teist inimest ja ei suutnud oma suud kinni hoida, küsides iroonis-sarkastilise küsimuse, siis ma pidin ju olema valmis selleks, et see kõik tuleb mulle endale tagasi. Ja tuligi, esialgu siis sellise teadmisega, et mind on nüüd sõprade nimekirjast välja arvatud, sest olin oma suu lahti teinud. Aga hiljem, kui inimene ennast kogunud olin, sain siis tõelise kuulirahe. Ahsoo, sellised mõtted siis inimese peas. Tore teada! Ja tõesti, ma pidin ju selleks kõigeks valmis olema. Tõesti!
Aga, see tõi esile ühe teema, mis on ikka olnud kõigil hammaste vahel, tuleb välja. Mis ma siis olen valesti teinud? Kus ma siis olen valesti talitanud? Kellele olen ma oma tegudega liiga teinud? Kas keegi on jäänud millestki ilma seetõttu, et mina olen oma elu elanud niimoodi, nagu ma olen elanud? Pigem on ikka nii, et minu eluvalikud on teiste inimeste elu nii mõnelgi korral rikastanud, loonud neile võimalusi asjade, millest nad muidu unistadagi ei oskaks, tegemiseks ja neist asjadest osa saamiseks. Nõnda on see ka antud juhul ja vägagi! Aga las ta siis olla, eks ma siis tean, edaspidi, kuidas talitada, millised seisukohad võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar