Eilne päev oli minu jaoks väga hariv. Ilma igasuguse irooniata, sain eluks vajalikke õpetusi. Kuidas mul tuleks asju osta ja kuidas mul tuleks laenu võtta.
Jah, eks minuga ole tõesti see halb lugu, et olen viimasel ajal väga mitmel korral sattunud laatadele ja väljamüükidele ja muudele säärastele sündmustele, aga minu rahakotist ei kipu sinna miskit raha maha jääma. Lihtsalt, ei ole vaja, mitte ühtegi asja elamisse juurde. Tõesti ei ole vaja. Ja laenu ka ei ole vaja, kuigi oleks ju vaja panustada ikka kuidagi ka seeläbi majandusse, nõnda täiesti ilma olles võib ju suisa piinlik hakata.
Need mõtted sobivad ju suurepäraselt nädalasse, mil saab taaskord rallida ja hulluks minna, ise saad teha valiku, mida teha tahad, radikaalsemad tegijad võtavad mõlemast maksimumi, ma arvan. Mina aga mõtlen, et mul meelest ära ei läheks, et seesugused asjad toimuvad ja kogemata nende "sündmuste" keskpunkti ei satuks.
Ja selle kõige taustal tuleb mulle silme ette inimene, kelle sissetulek on miinimum lähedal ja kes endale miski aeg tagasi rõõmustas munakivist tehtud elevandi, mis maksis 120.- euroraha, minu arvutuste kohaselt umbes kolmandiku tema palgast. Aga eks igaüks ise teab, kuhu oma raha paneb. Ja kui nõndamoodi saab hakkama ja meeleolu heaks, siis pole kellegi asi ka kõrvalt midagi targutada.
Justkui võluväel jäi mulle silma reklaam, et on võimalik ette tellida iPhone 6S'i ja mis see asi siis maksab. Tõesti, peaks ikka võtma laenu, et selline ilus vidin endale näpu otsa saada. Ja roosa peab see muidugi olema, puha roosa. Või siiski peaks kuldse kasuks otsustama? Appi, need valikud on liiga keerulised mu jaoks! Sellest ei pea ju keegi miskit teadma, et ma aastajagu päevi tagasi ühe iPhone'i vanema generatsiooni telefoni, mis mulle antud oli, sama lihtsalt ka ära andsin, inimesele, kes seda sel hetkel endale saada igatses, kuna ma olin siis ja olen jätkuvalt ka praegu väga õnnelik oma nupuka 2007. aastast pärit telefoni kasutades!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar