Lugesin raamatut ja kõik see tundus nii tuttav. Võtsin siis sama kirjaniku teise raamatu, mis oli eelmise järg, ette ja lugesin ja ikka tundus see kõik kuidagi väga tuttav. Ja kuigi ma ei mäletanud, et see ma oleks neid raamatuid lugenud, tundusid mingid asjad ikkagi tuttavlikud. Siis aga jõudsin lõiguni, mis oli mulle tõesti täiesti tuttav. Põhjus oli imelihtne - ma olin seda lõiku tsiteerinud. Vaatasin siis täna järgi, et jah, ma olen seda lõiku tsiteerinud, siinsamas blogis, oma kolm aastat tagasi. See tsitaat on aktuaalne ka praegu, seetõttu oli ta mulle nii selgelt meelde jäänud.
Ja kuigi see peaks andma mulle kindla veendumuse, et ma olen neid raamatuid varemaltki lugenud, ei taha ma seda mitte kuidagi uskuda. Aga võib-olla on asi selles, et asjad ununevad ära ja võibki olla nii, et loed mingit raamatut ja saad temast mingi ühesuguse elamuse. Ja kui ta mingil teisel hetkel kätte satub, siis saad temast mingi sootuks teise elamuse, sest oled oma eluga sootuks teises kohas ja nõnda on ka vaade loetavale materjalile hoopis teistsugune.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar