Jah, juhtmete pikkuse üle ma küll kurta ei saa. Need on mul ikka toredasti pikad, on kohe kenasti jagunud mulle seda kaablit.
Mida muud oskan ma arvata, kui asja, mis juhtus juba mitmeid nädalaid tagasi, tegelik toimumise põhjus sai mulle selgeks alles eile. Senini oli see kõik minu jaoks nii kummaline tundunud, et miks ja kust ja kuidas. Mitte ei saanud aru, et kuidas mina sellesse asja puutusin. Aga eile, ühel hetkel, tekkis mul see seos, see, mis asetas asjad sootuks teise valgusesse.
Kui mulle tundus, et rünnaku all olin tol hetkel mina (aimates ka neid põhjusi), siis praegu selgub, et rünnati hoopis teist inimest, aga seda läbi minu, kuna selle inimese, keda rünnata taheti, ründamiseks julgust ei jagunud. Pinnuks silmas oli sootuks teine inimene ja mina siis sain selle kõik enda kraesse. Ja taaskord mõtlen, et kuidas mina ikka kõik selle alati endale saan, miks mulle seesugust rikkust jagatakse.
See, et meesterahvas võtab rünnata naisterahvast, kuna ta teise meesterahva kallale minna ei julge, on kogu olukorra juures muidugi iseäranis kõnekas. Ja miks üldse peaks teist inimest ründama, kui ise oma eluga hakkama ei saa ja teise inimese hakkamasaamine nii kõvasti hinge pihta käib, on veel täiesti omaette teema. Tänud juba ette ka tulevaste kogemuste eest (kogemus näitab, et ega seesugused asjad ühekordseks jää), need, ma arvan, rikastavad minu elu olulisel määral - on, mida oodata, on, mida loota!
Aga jah, minu juhtmete pikkus paneb mind ikka päris korralikult muigama... Kuid viriseda ka ei saa, juhtmed on ju korralikud, pikad, ja mis peamine: toimivad ikka, viimaks, ei mingeid auke-lekkeid sees!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar