Tuul vihiseb kõrvus ja kilomeetrid kaovad. Selline on uus kirg, mille olen kogemata avastanud. See vabadus, see lendamise tunne, mis aeg-ajalt tekib. Midagi, mis ikka ja jälle enda juurde tagasi kutsub. Mis siis, et päris hästi ei oska ja aeg-ajalt tuleb maaga ühendust võtta. Aga elamus on nii suur, et ikka ja jälle tahan veel. Isegi siis, kui jaksu pole, isegi siis, kui peaksin väsimusest kokku kukkuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar