Sellel hetkel, kui sõnad enda seest välja lasin, arvasin, et ajan udujuttu, et see, mida räägin, on väga kaugel tõest. Kuid ühel hetkel leidsin, et tegelikult oli selles jutus, mis ma rääkisin, olemas tõde. See oli täiesti tõene jutt.
Kogu asja võti peitus selles, et ma polnud seda asja enda jaoks õigeks mõelnud. Loogikageenius aga võttis oma mõtlemis- ja järelduste tegemise võime kokku ning peagi sai loogilise arutelu tulemusena tõestatud, et need väljaöeldud sõnad on tõde, kõige täpsem tõde, mis üldse olla saab.
/Tagantjäreletarkus minu sees pakub välja teisi võimalikke sõnu, mida oleks võinud öelda. Need ütlemata sõnad aga panevad omamoodi muigama, sest nende sees on ulakust. Kuid hea on, et need nüüd alles pähe tulevad, sest kui need oleksid õigel ajal pähe tulnud, oleks nad läinud vastuollu minu antud lubadusega. Ja see poleks sugugi hea./
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar