Igal hetkel ikka see piiride tunnetamine. Kui kaugele minna võib? Kas piire saab veel nihutada? Kogu aeg käib testimine. Lihtsalt, loomulikult, mänglevalt. Pole viga, ma olen mängimiseks valmis. Las ta siis olla.
Kõik see on nii tuttav, kõik see on midagi seesugust, mida olen ka varem kogenud, kuid mitte sellisel kujul või sellise naudinguga. Ja mõnes mõttes võib see ju olla silmakirjalik, kui kinnitan, et mulle on see alati meeldinud. Kõik sõltub inimesest. Eks siin ole ka südamega vaatamise koht. Ikka see, kas mulle meeldib selline piiride tunnetamine või mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar