pühapäev, 10. aprill 2011

Jälle üks eluetenduse stseen

Läksin kontserdile. Läksin muusikat kuulama. Mõtlesin, et on tore ju laupäevaõhtu sel moel sisustada. Läksin ja juba tunduski, et kõik läheb suurepäraselt, sest muusikud olid ennast kenasti emotsiooni sisse saanud ja mängisid vahvasti. Kokkuvõtvalt: kõik oli tore.

Ja siis hakkas kusagilt mujalt veel muusikat kostma, mis segas kontserti. Aeg möödus ja peagi astus muusikute juurde üks ettekandjatest ning rääkis nendega midagi. Selle tulemusena lõpetasid muusikud mängimise ära. Peagi selgus, mis oli põhjuseks. Põhjuseks oli see, et kõrvalsaalis toimuvat juubel, mille esinejat olevat need muusikud, keda mina olin kuulama tulnud, seganud. Selle peale rääkis üks muusikutest loo, kuidas talle olevat ükskord esinemise tasu makstud selle eest, et ta ei mängiks, sest maksja olevat rahu ja vaikust soovinud. Aga see selleks: mina läksin avalikule kontserdile ja imestama paneb see, kuidas saab asju korraldada sedasi, et avatud ruumidega majas pannakse kahte äärmisesse ruumi esinejad, kes siis teineteist segama hakkavad. Kuulajatest pole vast üldse mõtet rääkida.

Sellised kogemused panevad taaskord mõtlema selle üle, mis siin maailmas elu ja olu määrab.

PS Ehk oligi selline asi vajalik, sest muidu äkki olekski liiga mõnus kontsert olnud - muusikud oma tegemisi nautimas ja kuulajad vahvasti kaasa elamas.

1 kommentaar:

viive ütles ...

:D et kirevase pärast poleks liiga hea... vaat, kus lops