Mõnikord kipub sedasi olema, et kui hommikul ärkan ja mingeid suuremaid plaane ees pole, siis mõtlen, et mis ma selle päevaga siis peale hakkan, mis on need toimetused, mida selle päeva sisse sean. Ja siis juhtub sageli ka nii, et päev hakkab ennast ise kerima.
Nõnda oli see ka täna hommikul. Olin vaevalt lõpetanud oma hommikused võimlemisharjutused, kui telefon helises. Tuli välja, et üks külaline on minu poole teel. Kui teel, siis teel, polnud miskit teha, tuli külalisele vastu minna. Sealt edasi aga keris päev ennast juba niimoodi, et taaskord võiks mõelda sedasi, et kuidas mina ikka olen valmis, alati, seiklusteks, tegutsemiseks, kiirreageerimiseks.
Aga tegelikult - sellised päevad, mis ise endale päevakava kokku panevad, meeldivad mulle iseäranis hästi. Elu on ikka nõnda tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar