Vaatan, mis toimub teiste inimeste elus minu ümber ja mõistan, et minul on teisiti. Ja teisiti on väga lihtsal põhjusel. Ma ise olen niimoodi tahtnud, ma ise olen niimoodi soovinud. Ma tean, et on unelmad ja kättesaamatud unistused, aga ma olen piisavalt naiivne, et uskuda kasvõi imetillukest võimalust.
Omaenesetarkusest tõdesin kord, et meil on miljon võimalust see asi kihva keerata. Mulle tundub, et ma ise olen juba vähemalt kahte miljonit kasutanud. Olles mina ise, tehes seda, mida mu süda mulle ütleb, et ma tegema pean. Ka sellepärast on minul asjad teisiti. Ise teen ja ise kirun ja ise rõõmustan. Ise, ikka ise. Oma unelmate ja unistuste tuules lendan kõrgelt. Ja kõige suuremat kahju teen ma endale ka ise, sellestki saan suurepäraselt aru.
Mõnikord ma mõtlen, et nii hea oleks, kui saaks ka inimmälu kustutada, lihtsalt, "vajalikud" kohad välja lõigata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar