Üks meesterahvas küsis mu käest, mis minu isiklikus elus toimub. Sai siis paari lausega räägitud, kuidas asjalood on. Selle peale küsis meesterahvas, kas ma pidevalt kipun sattuma meestega keerulistesse suhetesse. Ma vastasin, et ma ei oska seda öelda, et ma ei ole kunagi selle peale niimoodi vaadanud. Selle peale vastas siis too meesterahvas, et temal kipub meestega see asi küll sedasi olema, et tema kipub olema see õrnem ja mõistvam pool, justkui alateadlikult endale sellist rolli valides.
Minu jaoks muidugi oli kentsakas see, et kuni selle hetkeni ei olnud ma konkreetset meesterahvast, vaatamata tema tegevusvaldkonnale, mis oleks ju võinud mõnes mõttes suunanäitajaks olnud, kuhugi liigutanud, polnud isegi tekkinud selleteemalisi mõtteid. See aga pani asjad paika ja samas ei muutnud tegelikult mitte midagi. Inimene jäi inimeseks, mees jäi meheks. Ja mina suutsin iseennast taaskord üllatada, selles osas, et mu sisemuses lisandunud informatsioonile mingit suuremat reaktsiooni ei järgnenud. Ega ma ei tea, kas ma oleks midagi enamat oodanud, kas oleks pidanud toimuma mingi suunamuutus minu sees?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar